Liimitav mudel Airfix, 1 tk

Focke-Wulf Fw-190 on Saksa ühemootoriline, täismetallist, suletud kokpitiga Teise maailmasõja aegse madala tiivaga hävitaja. Piloodid pidasid Fw-190 paremaks lennukiks kui Messerschmitt Bf-109. Eraldiseisva madala tiiva töötava Fw-190 kaitsekattega tellis Luftfahrtministerium, mis pandi kokku 1937. aasta sügisel Kurt Tank esitas kaks tõukejõu ettepanekut, millest esimene oli vedelikjahutusega Daimler-Benz DB 601 mootoriga ja teine ​​uue BMW 139 radiaalmootoriga. Valituks osutus viimane ning 1938. aasta kevadel alustatud tööd juhtis Obering. R. Blaseris. Esimene Fw-190V1 prototüüp valmis 1939. aastal. mais ja 1939. a 1. juuni Kapten Hans Sander lendas sellega Bremenis. Teine prototüüp FW-190V2, mis oli relvastatud kahe MG131 ja kahe MG17 kuulipildujaga, kõik 7,92 mm kaliibriga, lendas 1939. aasta oktoobris. Mõlemal oli propelleri kattes tunneli õhu sisselaskeava, et vähendada aerodünaamilist takistust, kuid mootori ülekuumenemise probleemid viisid tõestatud Naca kilbi disainini. Juba enne nende prototüüpide katsetuste algust sündis otsus vahetada BMW 139 mootor võimsama, kuid pikema ja raskema BMW 810 vastu. See nõudis palju muudatusi, konstruktsiooni tugevdamist ja salongi tagasi nihutamist, millest sai hiljem probleeme raskuskeskmega. Eeliseks oli heitgaaside läbitungimise ja salongi sisemuse ülekuumenemise probleemide kõrvaldamine selle otsese läheduse tõttu BMW 139 mootorile. Kolmandast ja neljandast prototüübist loobuti ning uue mootoriga Fw-190V5 valmis varakult. 1940 aasta. Hiljem sai see ühe meetri võrra suurendatud tiibade siruulatusi (algselt 9,5 m), mis muutis selle kiirusel 10 km/h aeglasemaks, kuid suurendas stardikiirust ja parandas manööverdusvõimet. See sai nimeks Fw-190V5g, lühema tiivaga variant aga Fw-190V5k. Esimesed seitse Fw-190A-0 võrdlusseeria masinat olid lühikese tiivaga, ülejäänud olid pikema tiivaga.