Autorehvid

Rehvid

Autole rehvide valimist võib võrrelda külluslikku kingapoodi sattumisega - erinevate mudelite ja tootjate rohkus võtab kukalt kratsima ega tee otsuse langetamist kergeks.

Ilma ka kuidagi ei saa, sest nii nagu jalanõudeta õueminek ei tule kõne alla, ei saa ka auto sõita ega isegi seista ilma rehvideta.

Mida rehvide puhul silmas pidada?

Võibolla on teil aastate jooksul kindel eelistus välja kujunenud ja te ei söanda midagi muud proovida.

Ühte tootesse kinni jäämine ei ole iseenesest vale, kui toode ei ole seniajani alt vedanud, kuid vahetevahel tasub proovida uusi rehve. Need võivad pakkuda paremat ja mõnusamat sõiduelamust.

Uusi rehve ostes tasub teada, et kogu vajaminev info toote kohta on kirjas rehvi küljel.

Rehvi omadused on kirjas lühenditega:

  • A - rehvi laius millimeetrites
  • B - ristlõikesuhe
  • C - ratta diameeter
  • D - koormusindeks
  • E - kiirusindeks

Lisaks mainitud tähistele, on kummil kirjas veel hulk lühendeid, millest igaüks annab edasi olulist teavet.

Näiteks MS rehvid sobivad kehvemate ilmaoludega, XL või RF tähisega mudelid on tugevamad ning RFT, ROF, DSST, SSR ja ZP on erinevate tootjate tähised, mis näitavad rehvide tootmiseks kasutatud tehnoloogiat.

Kuigi suurem osa juhte teeb rehvidel juba silma järgi vahet, on kummil kirjas ka masinatüüp, millele konkreetne toode on mõeldud.

Näiteks maasturi rehvid on kõrgema profiiliga, robustsema mustriga, et sõita erinevatel maastikel. Seda tüüpi rehvi tunneb ära märgistuse AT (all terrain application) järgi. Maasikumustriga rehvidel on põhirõhk läbivusel, mitte niivõrd kiirusel, mistõttu tekitavad need sõitmise ajal rohkem müra. Asfaldil liikudes ei paku nad nii täpset tunnetust, kuna antud tüüpi rehvid on mõeldud eeskätt looduslikul pinnasel liikumiseks. 

Kaubiku rehvid, märgistusega C (cargo), on suurema kandevõimega ja vastupidavad. Koormustaluvus peab olema hea, kuna üldjuhul on kaubikud pidevalt töös ja läbisõit tuleb suurem. Need on ka vastupidavamad kui tavalise sõiduauto rehvid. Kui masin on täis laaditud, masina mass ja inerts on suur, siis tuleks vaadata, et rehvi muster tagaks hea pidamise ja pidurdusteekond oleks võimalikult lühike.

Suverehvid peaksid olema võimalikult väikese veeretakistusega, et kütusekulu oleks optimaalne. Eestis on suverehvide lubatud mustrijäägi miinimum 1,6 millimeetrit.

Talverehvidel on miinimummäär 3 millimeetrit.

Suve- ja talverehvide kasutamine on Eestis kuupäevaliselt reglementeeritud: naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, kuid kohustuslik on talverehvidega sõita 1. detsembrist kuni 1. märtsini.

Lamellrehvidega (tähistus M+S, MS või M&S) on lubatud liigelda aasta läbi.

Mugavusest sõidavad paljud juhid aastaringselt lamellrehvidega. Lumevaesel talvel on selline valik kindlasti õigustatud, kuna asfaldil ei ole naast- ja lamellrehvi omadustel eriti vahet, kuid jäisel teel töötab naastrehv siiski oluliselt paremini kui lamell. 

Iga asi, mis on pidevas kasutuses, kipub kuluma. Nõnda ka rehvid. Kui senised “autokingad” on oma aja ära elanud ja hädasti on tarvis uusi, ent soodsaid rehve, kipub nii mõnigi autoomanik vaatama taastatud rehvide poole.

Taaskasutusse suunatud rehvide (ainsaks) plussiks on nende hind. Asjata ei maksa ka kõige kvaliteetsemad Saksa rehvid järelturul pea sama palju, kui tuttuued keskmise kvaliteediga rehvid.

Samas võiks madal hind tekitada küsimusi: kas odavad rehvid on ikka piisavalt töökindlad ega vea juhti keerulistes ilmastikutingimustes alt?

Siinkohal on mõistlik soovitada soetada uued rehvid järelmaksuga. Osadena kauba eest tasudes saab endale lubada parimat: uhiuued tuntud tootja rehvid, millega ei ole veel meetritki sõidetud ja mille kvaliteeti ei ole varasem kasutamine vähendanud.