(MITTE AKTIVEERIDA) MKDS HIFAS™ õistaimede jaoks

Mükoriisa on kõrgemate taimede ja mõnede mullaseente vastastikku kasulik kooselu (sümbioos, vastastikune olemine). See on evolutsiooniline suhe, millest on kasu mõlemale organismile. Seen saab taimede poolt fotosünteesi käigus sünteesitud süsivesikute (sahharoos, glükoos jne) otsese allika. Mütseel, mis on ühendatud õrnade ühendustega taime juurtega, laiendab oluliselt taime juure mahtu ja imemispinda. Seetõttu saavad seened aineid, mida nad ise toota ei suuda ning annavad taimele suurema osa selles lahustunud veest ja toitainetest, mida nad oma hästi arenenud seeneniidistiku võrgustiku abil omastavad. Sellise vastastikuse suhtluse käigus saavad mõlemad organismid rohkem, kui annavad.

Absoluutne enamus maailma taimedest moodustab liidu mükoriisaseentega – on kindlaks tehtud, et mükoriisa sümbioos esineb 92% kõigist maailmas uuritud taimeperekondadest ja 80% liikidest.

Tänu taimede juurtega ühenduse loomisele laiendavad mükoriisaseened märkimisväärselt taimede juurte mahtu ja moodustavad justkui tohutu täiendava juurestiku. Mütseelihüüfid (õhukeselt hargnenud, sassis ja tihedalt põimunud kiud, mis moodustavad seeneniidistiku) neelavad suurest mullahulgast vett ja toitaineid ning kannavad need taimele. Seetõttu paraneb oluliselt taimede toitumine ja kasv. Ilma mükoriisata ei pruugi taimejuured olla võimelised leeliselises pinnases fosfaadiioone absorbeerima. Samal ajal neelavad mükoriisaseente hüüfid sellisel kujul kergesti fosforit ja muudavad selle koloniseeritud taimedele kättesaadavaks. Mükoriisaga taimed on sageli vastupidavamad mullas elavate patogeenide põhjustatud juuremädanikuhaigustele. Lisaks parandab mükoriisaseente hüüfivõrgustik oluliselt mulla struktuuri ja eriti veepidavusomadusi. Tänu sellele on mükoriisataimed põuamõjudele vastupidavamad. Lisaks vähendavad mükoriisaseened soolade ja metallide negatiivset mõju peremeestaimedele, suurendades seeläbi veelgi nende produktiivsust. Uuringud on näidanud, et mõned mükoriisaseente liigid aitavad taimedel neutraliseerida toksiliste raskmetallide, nagu tsink, plii, kaadmium või elavhõbe, mõju.

Mükoriisa tõhusus ilmneb kõige selgemalt äärmiselt halbades ja kurnatud mullatingimustes. Taimedel, millel ei ole sellisesse mulda istutatud mükoriisat, on raskusi juurdumisega ja nad kasvavad halvasti. Samal ajal taimede istutamine või külvamine sellistesse muldadesse ning mükoriisaseente eoste või hüüfide lisamine toob kaasa taimede eduka rajamise ja kasvu.

Looduses on mitut tüüpi mükoriisat ja erinevat tüüpi seeni, mis toimivad veidi erinevalt. Seenhüüfide ja taimede juurtega ühenduse loomisel eristatakse kahte laia tüüpi mükoriisat – ektomükoriisat ja endomükoriisat (arbuskulaarne mükoriisa). Näiteks enamik okaspuid ja lehtpuid moodustavad ektomükoriisad, rohttaimed aga endomükoriisad. Eraldi rühmadena eristatakse ka ektoendomükoriisat, orhideede mükoriisat ja kanarbikutaimi. Seetõttu on väga oluline isoleerida, uurida ja paljundada konkreetseid mükoriisaseente liike ning komplekteerida need vastavalt nende vajadustele teatud taimedele kõige paremini sobivaks.

Mükoriisaseened varustavad taimi tõhusalt vee ja toitainetega, muudavad taime vastupidavamaks mulla kaudu levivatele haigustele ja saasteainetele, aitavad paremini vastu pidada ebasoodsate tingimuste perioodidele, soodustavad paremat juurdumist, kasvu, õitsemist ja viljade valmimist. Taim saab sellise väärtusliku partneri kogu oma eluks.