radiaatorid

Kui pakaselistel päevadel kipub ahju- või radiaatorisooja väheks jääma, võib lisaks osta mõne elektrilise soojendaja. Laias laastus jagunevad need kolme rühma: soojapuhurid, radiaatorid ja konvektorid. Milline küttekeha valida, sõltub ruumi suurusest ja lisakütmisele kuluvast ajast. Ruumide pidevaks kütmiseks tuleks eelistada õliradiaatorit, kiireks soojendamiseks sobib paremini puhur. Et kulusi kokku hoida tasub soetada ökonoomne elektriradiaator. Milline elektriradiaator valida? Termoventilaator Termoventilaatori ehk soojapuhurite valik on väga lai ja saadaval on nii väikeseid tubased puhureid kui ka suuri, mis on mõeldud pigem garaaži, trepikotta või laoruumi. Soojapuhur on kõige kiirem lisasoojuse andja, kuid ruumi pikaajaliseks kütmiseks vähe sobiv - seade tuleb ruumist lahkudes kindlasti välja lülitada, vastasel korral võivad kütteseadmesse sattuv tolm ja mustus põhjustada tulekahju. Puhuri ventilaator suunab sisseimetud õhu 500-600 kraadini kuumenevate küttekehade vahelt läbi. Soojapuhureid on saadaval nii keraamilise kui traadist kütteelemendiga. Esimene on pisut krõbedama hinnaga, kuid kulutab väiksema takistuse tõttu vähem elektrit ega kuivata nii palju toa õhku kui traadist küttekehaga soojapuhur. Kallimatel mudelitel on seade, mis paneb soojapuhuri pöörlema küljelt küljele ja võimaldab kütta suuremat pinda. Osal puhuritel on sisseehitatud ülekuumenemiskaitse. Termoventilaator sobib ideaalselt töökohale, magamistuppa aga ei soovita. Puhuri eluiga on ligi 5 aastat. Termoventilaatori plussid Termoventilaatori miinused Kütab kiiresti ruumi soojaks Kuivatab õhku Soodne hind Tekitab pideva õhuvoolu, rullib üles tolmu ega sobi seetõttu magamistubadesse Mobiilne - saab lihtsasti ühest ruumis teise tõsta või suvilasse kaasa võtta Ei tohi kasutada märgades ruumides, eriti väikeses vannitoas Kuivatab niisket õhku ja sobib pikka aega kasutuseta seisnud ruumi kütmiseks Ei tohi jätta järelevalveta Ei ole pikas perspektiivis ökonoomne Konvektor Konvektor töötab konvektsiooni põhimõttel: soojenedes tõuseb õhk üles, ruumis tekib sooja-külma õhu ringkäik. Konvektoreid on saadaval nii statsionaarseid ja seinale kinnitatavaid kui ka ratastel ja lihtsasti ümberpaigutatavaid. Konvektorid on erineva kütteelemendiga. Traadist kütteelement on küll soodsam, kuid kuivatab rohkem õhku kui metallplaadist kütteelement. Seetõttu ei sobi see ka pikaajaliselt magamistuppa. Kui valida konvektori ja soojapuhuri vahel, siis esimene on pisut säästlikum, teine kütab ruumi kiiremini soojaks. Levinuimad konvektorid on 1 ja 2 kW võimsusega mudelid. Odavamad töötavad ainult ühel võimsusel, kallimate mudelite puhul saab võimsust reguleerida. Konvektoril on tavaliselt küljes termostaat, mis lülitab seadme kindla temperatuuri saavutamisel välja. Kui õhutemperatuur langeb alla teatud taseme, lülitab termostaat konvektori taas sisse. Seetõttu peaks konvektor sobima ka jahedasse ja niiskesse korterisse, sest seadet võib kogu aeg vooluvõrgus hoida. Üldiselt on soovitatav valida madalama pinnatemperatuuri ja metallplaadist kütteelemendiga konvektorid, mis ei küta küll nii kiiresti, kuid ei põleta õhus tolmuosakesi ega ole ohuks lastele ja lemmikloomadele. Eelkõige sobib konvektor elu- ja olmeruumidesse, kus tuleb hoida stabiilset, kuid keskmisest veidi madalamat temperatuuri (näiteks tualettruum, koridor). Konvektori eluiga on ligi 10 aastat Konvektori plussid Konvektori miinused Kütab ruumi soojaks ja hoiab stabiilset temperatuuri Kuivatab õhku Statsionaarse seadme võib jätta vooluvõrku ka kodust lahkudes. Selle eelduseks on termostaadi olemasolu Tekitab ruumis õhuvoolu Konvektori paigaldamisega akna alla saab tekitada soojakardina, välistades aknast kiirgava külma Ei tohi kasutada pesu kuivatamiseks Õliradiaator Õliradiaatorid on muudest küttekehadest küll kallimad, aga tagavad parema sisekliima ja peavad kauem vastu. Õliradiaator kütab õhku aeglasemalt, kuid see-eest soojendab toaõhku pidevalt. Vajaliku temperatuuri saavutanud, lülitub radiaator välja, kuumenenud õli püsib aga kindlal temperatuuril ja kütab õhku edasi.Õliradiaator  Levinumad õliradiaatorid on 1, 1,5 ja 2 kW võimsusega, nende hind ja efektiivsus sõltub ribide arvust - mida rohkem ribisid, seda kiiremini radiaator soojendab. Õliradiaator ei tekita ruumi ebameeldivat tolmu põlemise lõhna, sest küttekeha ei puutu välisõhuga kokku. Ka ei kuivata õliradiaator liialt õhku, pealegi on mõne mudeliga kaasas õhuniisuti. Ökonoomne õliradiaator on sobilik neile, kes kaua kodunt ära ja vajavad selleks ajaks lisakütteseadet. Näiteks ahiküttega majade elanikud. Radiaator hoiab toas etteantud temperatuuri ja selle saavutades lülitab end automaatselt välja. Kui temperatuur langeb, lülitub seade uuesti sisse. Kes otsib lisakütteseadet lastetuppa, sobib samuti õliradiaator, kuna need ei muutu väga palavaks ja enamasti pole neis auke, kuhu lapsed midagi toppida võiksid. Parim õliradiaator akumuleerib hästi soojust, kuid sellega kulub ruumi kütmiseks umbes kaks korda rohkem aega kui konvektoriga. Sama võimsuse korral on elektrikulu võrdne. Kui enamiku küttekehade peale ei tohi midagi panna, siis õliradiaatori peal võib sokipaari kuivatada. Silmas peab pidama, et täielikult kinni katta seda siiski ei tohi (näiteks radiaatorile suurt käterätikut laotada). Õliradiaatori eluiga on ligi 10 aastat. Õliradiaatori plussid Õliradiaatori miinused Ei kuivata õhku, mistõttu sobib ka magamistuppa Kallis hind Hoiab ruumi kaua soojana Kütab aeglaselt Hoiab ühtlast temperatuuri Pikk vastupidavus Võimalik kuivatada riideid Lisaks eluruumidele vajavad talvel kütmist ja hoiuruumid ja garaažid. Tasub jälgida, et temperatuur ei langeks alla 0 kraadi. See on eriti oluline ruumides, millest jooksevad läbi veetorud. Ka erinevatele hooajaliselt kasutatavatele asjadele – muruniidukitele, jalgratastele ei ole reeglina hea neil jäätuda lasta.

Kütteperioodi saabudes imestavad paljud, miks radiaator korralikult sooja ei anna. Vastus on lihtne – radiaatorisse kogunenud õhk peatab sooja vee ringluse, mistõttu radiaator ei kuumene enam täisvõimsusel. Kui see on juhtunud ka sinu radiaatoriga, on ainsaks võimaluseks radiaatori õhutamine. Järgnevalt selgitamegi, kuidas ja millal radiaatoreid korrektselt õhutada. Milleks radiaatorit õhutada? Kui õhk radiaatorisse kinni jääb, ei ole küttesüsteemil võimalik tõhusalt töötada, mistõttu tunnedki, et ruumid ei soojene sama efektiivselt kui varem. Kui soovid vajalikku toatemperatuuri saavutada, keerad radiaatoril tõenäoliselt kuumust juurde, see aga suurendab oluliselt sinu küttearvet. Kui soovid, et radiaatorid soojendaksid sinu kodu tõhusalt, on regulaarne ventilatsioon suisa kohustuslik. Kes peab radiaatoreid õhutama? Tavaliselt ventileerivad radiaatoreid elanikud ise, kuid kui sinu maja hooldab konkreetne ettevõte, võid abi saamiseks pöörduda maja hooldava administraatori poole. Kuidas radiaatorit õhutada? Radiaatori õhutamine võib tunduda üsna lihtne ja arusaadav töö, kuid siiski tasub teada mõnda põhilist reeglit. Korraliku ventilatsiooni korral naudite vaikselt töötavaid radiaatoreid, madalamaid küttearveid ja sooja ning hubast kodu. 6 peamist sammu radiaatori õhutamiseks:  1. Hinda, millised radiaatorid õhutamist vajavad Millal peaks radiaatorit õhutama? On mitu märki, mis reedavad, kas radiaator vajab õhutamist: Radiaatorist kostub ebaharilikke helisid, mis meenutavad kriuksumist. Kütte sisse lülitamisel ei kuumene radiaator piisavalt. Radiaatorit puudutades on mõned kohad jahedad (sinna on kogunenud õhk). 2. Lülita küte sisse Esmalt tuleb sul küte sisse lülitada. Radiaator tuleb täielikult soojendada. 3. Lülita küte välja See on eriti oluline samm. Kui sa õhutama asudes kütet välja ei lülita, tekib suur veevool. 4. Rätikud käepärast Radiaatori õhutamisel väljub radiaatorist hulga vett, seetõttu soovitame käepärast võtta hulga vett imavaid rätikuid. 5. Ava radiaatori tühjendusventiil Ventiili leiad radiaatori küljelt. Sõltuvalt radiaatori mudelist tuleb sul sisestada radiaatori võti klapi sisse või kruvikeeraja spetsiaalsesse soonde. 6. Õhuta radiaator Keera klappi vastupäeva. Piisab vaid poolest pöördest, ära ava ventiili täielikult. Ole ettevaatlik, kuna radiaatorist väljuv õhk võib olla kuum. Kui õhk hakkab väljuma, kuuled vilistavat heli. Kui radiaator on õhutatud, hakkab vesi tilkuma. Seejärel pööra klappi kiiresti päripäeva. 3 vastust kõige sagedamini tekkivatele küsimustele: 1. Kes peab radiaatoritest vett välja laskma?  Tavaliselt ventileerivad oma radiaatorit elanikud ise, kuid kui sinu maja hooldab ettevõte, võid abi saamiseks pöörduda maja hooldava administraatori poole. 2. Miks radiaator susiseb? Radiaatorid, millesse on õhk kinni jäänud eraldavad müra, omamoodi kriuksumist. Selle vältimiseks on soovitatav radiaatoreid õhutada vähemalt kord aastas, isegi kui need töötavad korralikult. 3. Kuidas radiaatoreid puhastada? Radiaatori vahedesse kogunev tolm pole üksnes ebahügieeniline, vaid võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone, seda eriti kütteperioodi alguses. Soovitame käsitolmuimejaga radiaatori ja seina vahelist ruumi vähemalt kord kuus puhastada. Lisaks puhasta kuiva lapiga kõik kergesti ligipääsetavad kohad. Mõne radiaatori puhul on võimalik restid nii üla- kui alaosast lihtsasti eemaldada. Kui ka sinu radiaatoril see võimalus olemas, proovi pudelipesuharjaga radiaatori vahedest võimalikult palju tolmu koguda. Radiaatori puhastamisel ei soovita me mingeid kemikaale kasutada, kuna puhastusained võivad radiaatori pealmist kihti kahjustada ja põhjustada ka rooste teket. Kokkuvõtlikult võib öelda, et radiaatorite õhutamise juures on 3 olulist aspekti. Esiteks on õhutatud radiaatorid tõhusamad – naudid sooja kodu ja vähenenud küttearveid. Teiseks töötavad õhutatud radiaatorid vaikselt, ei mingit vilinat ega kriuksumist. Kolmandaks, mõjutavad õhutamata radiaatorid kogu küttesüsteemi, üks õhutamata radiaator mõjutab ka naabriteni jõudvat sooja.

Enamasti mõeldakse kütteseadmetele alles jahedate ilmade saabudes, mil kodu on muutunud külmaks ja ebameeldivaks. Parima radiaatori valikul võib tekkida mitmeid küsimusi. Õliradiaator või konvektsioon? Mille poolest on infrapunaküttekeha eriline? Kas valitud kütteseade on ruumi soojendamiseks piisavalt võimas? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiame üksikasjalikud vastused alljärgnevas artiklis. Mis on konvektsioonradiaator? Konvektsioonkütteseade on kütteseade, mida juhib konvektsioonivool, mis tsirkuleerib soojust läbi seadme korpuse ja selle kütteelemendi. Konvektsioonküttekehad kasutavad avatud, eriti kergeid kütteelemente. Jahe õhk juhitakse ruumi põrandalt, soojendatakse kokkupuutel kuumade osadega, misjärel tõuseb see loomulikult üles. Oluline on meeles pidada, et seda tüüpi radiaatoritel ei tohi midagi kuivatada. Konvektsioonküttekehade peamisteks eelisteks: Soojendab ruumi kiiresti; Lihtne paigaldada või spetsiaalsetele jalgadele asetada; Teisaldatavad kütteseadmed on piisavalt kerged, et neid mugavalt ühest ruumist teise liigutada; Enamikul konvektsioonküttekehadel on termostaadid, mille abil ruumi temperatuuri hõlpsalt reguleerida. Mis on õliradiaatorid? Õliradiaatorid sarnanevad vanemates kortermajades kasutusel olevate standardradiaatoritega. Õliradiaator võimaldab sooja õhku tsirkuleerida ja sel moel kogu ruumi ühtlaselt soojaks muuta. Seda tüüpi radiaatorites kuumeneb spetsiaalne silikoonmääre. Tänu taolisele täiteainele eraldab kütteseade keskkonda soojust aeglasemalt, mistõttu on radiaator soe isegi siis, kui see on vooluallikast lahti ühendatud. Üsna sageli võib tekkida õigustatud küsimus: kas õliradiaatorid on ohutud? Vastus on ühemõtteliselt – jah. Kütteseade ei kuumene kunagi liiga intensiivselt, nii ei saa te kõrvetada, isegi kui seda kogemata puudutate. Samuti võite seadmel riideid kuivatada. Õliradiaatorite peamisteks eelisteks on: See ei muutu liiga kuumaks, mistõttu ei teki põletusohtu. Sel põhjusel on see suurepärane valik väikeste lastega peredele; Elektrivõrgust lahti ühendatuna püsib õliradiaator veel mõnda aega soojana; Võimalik transportida ühest ruumist teise; Soodsamad kui kõik teised kütteseadmed; Omab temperatuuri kontrollimiseks mugavat termostaati; Mõnel mudelil on ülekuumenemise kaitse, mis muudab seadme eriti ohutuks; Sobilik suurte ruumide kütmiseks. Mis on infrapunaradiaatorid? Infrapuna küttekehasid peetakse kõige ökonoomsemateks. Seda tüüpi kütteseadmed töötavad inimeste ja esemete soojendamise põhimõttel, ega soojenda lihtsalt õhku. Infrapunaradiaatorid tekitavad energiakiiri, mis muunduvad soojuseks ainult objektide vastu põrgates. Üheks heaks infrapunaküttekeha näiteks on päike. Isegi külmal ent päikselisel päeval õues seistes tunneme jahedusest hoolimata päikese soojust. Infrapunaküttekeha eelised: Paigaldatakse või püstitatakse enamasti spetsiaalsetele jalgadele; Termostaat hoiab soovitud temperatuuri; Ökonoomne; Kiirgussoojus soojendab otse seinu, põrandaid ja lage; Infrapunakütteseade on eriti mugav kõrgete lagedega ruumides; Äärmiselt kompaktne ja kerge; Suurepärane täiendav ruumisoojendus; Sobib kasutamiseks isegi välistingimustes. Õliradiaator või konvektsioon? Konvektsiooni- ja õliradiaatorid on endiselt ühed populaarsemad kütteseadmed. Kumba eelistada? Õliradiaatori ja konvektsiooni peamine erinevus – nende tööpõhimõte. Nagu artikli alguses mainitud, on õliradiaatorites element, mis soojendab sisemist vedelikku. Tavaliselt on selleks termiline õli, mis ei põle, vaid kannab soojusenergiat edasi. See omakorda soojendab radiaatori pinda ja radiaator omakorda ruumi. Konvektsioonküttekehades kasutatakse kütteelemendiks harilikult takistustraati, keraamikat, termilist vedelikku või metallist elementi. Element toodab sooja õhku, mis radiaatorist väljub ja ruumi soojendab. Konvektsioonküttekehad soojenevad tavaliselt kiiremini, mistõttu soojeneb ka ruum kiiremini. Nii pea, kui aken avatakse või kütteseade välja lülitatakse, jahtub ruum aga ruttu maha. Õliradiaatorite soojenemine võtab kauem aega, kuid vooluvõrgust eemaldamisel hoiab kütteseade ruumi veel mõnda aega soojana. Kokkuvõtteks tahaksime välja tuua mõned funktsioonid, millele kütteseadet valides kindlasti tähelepanu pöörata. Kõigepealt uurige, mitme vatise kütteseadmega tegu. Mida rohkem vatte, seda võimsam seade ning seda soojem kodu. See kõik tähendab ka loomulikult suuremat voolutarbimist. Kindlasti ei tohiks unustada kontrollida selliseid funktsioone nagu: soojuse seadistamine (aitab reguleerida kuumuse taset), termostaat (võimaldab temperatuuri reguleerida, vähendades seega vajadusel soojusenergia tarbimist), ohutuslüliti olemasolu kütteseadme ümbermineku korral (see on eriti oluline, kui soetate sisseehitatud küttekehaga seadme). Kui te pole veel päris kindlasti otsustanud, milline kütteseade valida, võite valiku langetada ka elektriradiaatori kasuks, mis sobib suurepäraselt just väikestesse ruumidesse.

Kodu soojaks muutmiseks on päris mitmeid variante, alates gaasikatlast, lõpetades puuküttel toimiva ahjuga. Ent tegelikkuses kaalutakse tänasel päeval tõsiselt enamasti kahte võimalust – radiaatorid või põrandaküte. Pikka aega oli just kortermajades populaarseim, kui mitte ainus võimalik lahendus, radiaatorite kasutamine. Viimasel ajal annavad radiaatorid üha enam teed aga hoopis põrandaküttele. Mõlemal küttetehnoloogial on aga omad plussid ja miinused. Käesolevas juhendis proovime neid võrrelda selleks, et teil oleks lihtsam otsustada, kumba tasuks eelistada, kas põrandakütet või radiaatoreid. Kuidas radiaatorid töötavad? Radiaatorid on tavaliselt valatud rauast, alumiiniumist ja mõnikord ka terasest. Neid on mitmesuguse kujuga, kuid moodne kaasaegne radiaator koosneb tavaliselt kahest kihist, mis on ülalt ja külgedelt võrega ühendatud. Kihtide vahele on kinnitatud konvektor, mis hajutab soojust kogu ruumis. Seejärel tõuseb soe õhk üles laeni ja jahe õhk läheb alla ning soojendatakse uuesti konvektoriga. See loob ruumis sooja õhuvoolu. Kuidas põrandaküte töötab? Nagu nimigi ütleb, muudab põrandaküte teie kodu põranda peamiseks soojusallikaks. Põrandakütet saab paigaldada kaht erinevat tehnoloogiat kasutades: vesi- või elektriküttega süsteemid. Esimesel juhul soojendatakse põrandat kuuma veega. Teisel juhul teevad kogu töö ära spetsiaalsed põranda all jooksvad juhtmed. Eriti populaarne on vannitoa põranda soojendamise meetod soojendusmattidega. See võimaldab soojendada ainult kõige vajalikumaid kohti – vannitoa või tualettruumi põrandat – ka suvel, ilma keskkütet kasutamata või põrandakütet sisse lülitamata. Põrandaküte või radiaatorid: paigaldus Millist kodust küttemeetodit on lihtsam paigaldada? Ühemõtteliselt radiaatoreid. Piisab tuppa toodud keskküttesüsteemi torude paigaldamisest. Kui soovite vanade radiaatorite asemele uusi, ei ole teil tarvis teha muud, kui need paigaldada. Kui tegemist on täiesti uue koduga, siis tuleb teil otsustada, kus on radiaatori paigaldamine kõige mugavam ja tekkiv soojus kõige efektiivsem. Mõlemal juhul peaks radiaatori paigaldama professionaal, kuid see ei tohiks kesta kauem kui paar tundi. Põrandakütte paigaldamine on veidi keerulisem ja võtab rohkem aega, kuna kõik torud või elektrijuhtmed tuleb hoolikalt põranda alla vedada. Soojendusega põrandaid on kõige lihtsam paigaldada vastvalminud koju, piisab, kui teha kogu töö enne lõpliku põrandakihiga katmist. Põrandaküte vanas majas on samuti võimalik, kuid selle paigaldamine võib veidi enam peavalu tekitada. Elektrilise põrandakütte puhul on võimalik paigaldada juhtmed olemasolevale põrandale, kattes see uue põrandakihiga. Taolist lahendust võib aga veetorude juhtimisel olla keeruline rakendada, kuna need nõuavad rohkem ruumi põranda all, mis tähendab seina kõrguse kaotust. Sel juhul tuleb vana põrand koorida, paigaldada torud ja uus põrandakate. Harvadel juhtudel valitakse variant vana põrandat mitte koorida ja küttesüsteem paigaldatakse pärast alumise korruse lae eemaldamist. Põrandaküte või radiaatorid: efektiivsus Olenemata sellest, kas teie kodus on põrandaküte või radiaatorid, on igasuguse efektiivsuse tagamiseks ülimalt oluline soojustus. Kui näiteks teie kodus pääseb soe läbi akende vahede välja, läheb energia mõlemal juhul raisku. Kui kodu on õhutihe ja soojustatud, siis on soojendusega põrandad efektiivsuselt alati radiaatoritest üle. Miks? Sest põrandaküttesüsteemi ülalpidamiseks piisab madalamast temperatuurist, umbes 35 kraadi Celsiuse järgi. Samal ajal vajavad radiaatorid efektiivsuse säilitamiseks 70-90 kraadi soojust. Madalamad töötemperatuurid tähendavad väiksemat energiatarbimist ja seega väiksemaid küttearveid. Põrandakütte suurema kasuteguri määrab ka soojuse jaotus ruumis. Põrandaküte võimaldab soojal õhul tõusta ja soojendab ruumi ühtlaselt, mis on lisamugavuseks. Radiaatorküte põhineb soojema ja jahedama õhu tsirkulatsioonil, mis on vähem konstantne ja soovitud temperatuuri saavutamiseks kulub seetõttu ka kauem aega. Kui palju maksab põrandaküte või radiaatorküte? Nagu juba mainitud, sõltub palju maja tihedusest, soojusisolatsioonist, isolatsioonist. Tarbitud energia liik mõjutab alati oluliselt küttekulusid. Vesiküttega põrandad tekitavad suuremaid küttearveid kui elektril põhinevad süsteemid, kuna vee soojendamiseks kasutatakse gaasi (või sama elektrit). Sama lugu kehtib radiaatoritega – elektriradiaatoritega küte on soodsam kui veega täidetud radiaatoritel. Kui aga need tegurid kõrvale jätta, on põrandaküte umbes veerandi võrra soodsam kui radiaatorid. Põrandaküte või radiaatorid: vastupidavus Radiaatorite pikaealisuse suurim vaenlane on rooste. Kodu küttesüsteemi regulaarse hooldusega saab aga aeg-ajalt läbi pestes pikendada radiaatorite efektiivset kasutusiga 15-20 aastani. Seejärel väheneb radiaatori küttetõhusus kulumise tõttu järk-järgult. Põrandaküttesüsteem on vastupidavam. Arvestades regulaarset professionaalset hooldust, peaks põrandakütte kasutusiga olema 50 aastat või rohkem. Rikke korral võib põrandaküte tekitada aga mõningaid ebamugavusi, kuna põrandasüsteemi rikkeid on keerulisem kõrvaldada. Harvadel juhtudel võib põrandaküttesüsteemi rike lõppeda minikatastroofi – üleujutuse, põranda, esemete, mööbli kahjustamisega. Samal ajal on radiaatorid hõlpsamini ligipääsetavad, mistõttu pole nende parandamine või vajadusel väljavahetamine keeruline ning aitab tavaliselt vältida ka varalist kahju. Niisiis, põrandaküte või radiaatorid? Kui paigaldate uut kodu ja plaanite selle hästi tuuletõmbuse eest soojustada, siis on põrandaküte suurepärane investeering soodsamasse ja tõhusamasse küttesüsteemi. Kui elate vanemas kodus, mis ei vaja kapitaalremonti, tundub traditsiooniline radiaatorküte atraktiivsem ja hõlpsamini rakendatav variant. Pakume teile võimalust tutvuda ka alternatiivsete, kuid kasulike võimalustega ruumide kütmiseks talvel: 5 tõhusat viisi talvel ruume kütta. Sel moel säästate nii raha, kui ka küttesüsteemi paigaldamise aega.

Külmade tulekuga muutub kütmine väga aktuaalseks teemaks – eriti kui majas pole keskküttesüsteemi või kui selle tõhusus on ebarahuldav. Kuid tänapäeval on palju rohkem võimalusi meeldivat soojust nautida, sest maja kütta saab veel mitmel moel – tutvuge nende eelistega ja valige teile kõige sobivam. Õliradiaatorid Elektrilise õliradiaatori eripära seisneb selles, et see on õliga täidetud, veega võrreldes on sellel soojuskandjal palju rohkem eeliseid. Kuigi sellised küttekehad soojenevad aeglasemalt, säilitavad nad tekkinud soojust samuti kauem. Elektrilised õliradiaatorid on hinnatud ka oma ohutuse pärast: nende pinnatemperatuur on madalam, nii et põletada saamise oht praktiliselt puudub.  Arvamused õliradiaatorite kohta on eriti positiivsed – tänapäeval on need üheks kõige sagedamini kasutatavaks kütteliigiks. Ostjate niisuguse huvitatuse tingib ka see, et õliradiaatoreid müüakse odavamalt: nende hind on tõepoolest väike, elektrikulu aga võimsusest sõltuvalt küllaltki optimaalne. Tõsi küll, tasub märkida, et elektrilised õliradiaatorid kaaluvad rohkem – kui plaanite neid teisaldada, siis valige pigem ratastel mudelid. Konvektorradiaatorid Elektrilisi konvektorradiaatoreid loetakse üheks kõige tõhusamaks radiaatorite liigiks: toas olev külm õhk satub radiaatorisse ja läbib seal küttekeha, soojeneb ning naaseb ümbritsevasse ruumi. Elektrilised konvektorradiaatorid ei tekita müra ega kuivata õhku, tänu nende kompaktsele disainile aga on neile ka lihtne kohta leida – lamedad seadmed paigaldatakse tihti seinale. Lisaks on konvektorradiaatori hind taskukohane igaühele, kes soovib luua sooja ja õdusa interjööri. Kütteahjud Kütteahjusid hinnatakse nende suurepärase välimuse ja lihtsa paigalduse tõttu – eriti kui võrrelda neid kaminatega. Kuigi see pole ehk kõige odavam kütteviis, loetakse ahje küllaltki tõhusateks ja säästlikeks. Samas tuleb pöörata tähelepanu selle, et neid kütteseadmeid on erinevat tüüpi: mõned neist saab ühendada keskküttesüsteemiga, teistes kasutatakse puidugraanuleid. Kuigi viimati nimetatud küttesüsteemi hind on veidi kõrgem, on selle korrashoid lihtsam. Infrapuna-kiirgurid Infrapunakiirgusega soojendamist loetakse üheks kõige naturaalsemaks ja tõhusamaks viisiks, kui võrrelda neid kütteseadmeid teiste selles artiklis mainitud seadmetega. Infrapunakiirgurid soojenevad kiiresti, ei tekita müra ning ei kuluta energiat tühja. Talve lõppedes saab enamikku neist kasutada terrassil või hoovis – infrared tüüpi küttekeha toimib edukalt ka avatud ruumis. Kuigi infrapunakiirguri lambi hind võib olla veidi kõrgem, tasub see investeering end kiiresti ära. Keskküttekatlad Kui mõtlete selle üle, milline peaks olema maja peamine küttesüsteem, siis poleks liiast tutvuda ka erinevat tüüpi kateldega. Gaasikatlad. Maja gaasiga kütmine on tõhus meetod, aga vähemalt praegu küllaltki kallis. Kui aga siiski otsustate sellise mudeli osta, siis saate nautida ka väga lihtsat katlahooldust, milleks ei kulu ka palju aega. Tänapäeval ostetakse aina sagedamini kondensatsiooniga gaasikatlaid – neil on veel suurem tõhusus. Elektrilised katlad. Võib kinnitada, et maja kütmine elektriga on kõige „petlikum“: kuigi elektrilised küttekatlad ja ka kogu süsteemi paigaldustööd on väga odavad, on tegelikud küttekulud kõige suuremad. Pealegi: kui elekter ära läheb, siis lülitub välja ka teie elektriline küttekatel – külmal talvel tahaks sellist riski pigem vältida. Kui aga otsustate neid puudusi ignoreerida, siis saate elektrilise kütte näol naudingu eriti vaiksest, keskkonnasõbralikust ja igakülgselt automatiseeritud süsteemist. Tahkekütusel katlad. On tõsi, et see on kõige odavam maja kütmise viis, kuid selleks läheb vaja tunduvalt rohkem pingutusi. Tuleb hoolitseda kütusevarude eest (küttepuud, graanulid või briketid), leida sobiv koht nende hoidmiseks… Pealegi pole selline kütteviis automatiseeritud, sest katelt tuleb ise pidevalt täita. Kui aga otsite säästlikku varianti, siis see on kahtlemata üks parimaid valikuid. Kütteseadmete valik on eriti lai, seetõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda, milline kütteviis valida. Siin on kõige olulisem mitte keskenduda seadmete hinnale: kui mõtlete pikas perspektiivis ja teil pole kahju suurematest alginvesteeringutest, siis tulevikus saate nautida tõhusat ja odavat kütet!

Me kõik soovime, et külmad aastaajad mööduksid võimalikult soojalt, mispärast tuleks investeerida majapidamisse ka vastav radiaator. Sellegipoolest vajavad nagu iga tehniline seade ka radiaatorid regulaarset hooldust. Jah, lugesid õigesti - radiaatorid vajavad tõesti aeg-ajalt hooldust. Loe lähemalt, kui kuidas ja kui tihti. Paigalda radiaator korrektselt Kui oled alles radiaatori soetanud, siis selle paigaldamine äärmiselt oluline, et selle eluiga püsiks. Radiaatori paigaldamisel on oluline kasutada seina- või põrandakandureid, õhutuskorki ja pimekorke. Lisaks on soovituslik muretseda radiaatorile ka sulgventiil. Kui soovid energiat säästa, on oluline paigaldada ka termostaat. Need tegevused aitavad tagada radiaatori pika eluea ning vajavad vaid ühekordset tegutsemist. Kontrolli vee liikumist Radiaatori paigaldamisel on ka oluline see, kuidas radiaatoris vesi liigub. Näiteks võidakse vahetada radiaator tarbevee ringi või vahetatakse küttesüsteemi küttevett, mis on korrosiooni aluseks. Samuti võib olla keskkütteradiaatori amortiseerumise põhjuseks ka suurem töörõhk. Sellepärast on oluline, et radiaatorisse saaks varustatud õige veemajandus. Veendu, et radiaator soojeneb korrektselt Kui radiaator järsku ei soojene või on ebaühtlaselt soe, võib olla probleemiallikaks nimetada mitmeid. Näiteks on Eesti vesi küllaltki lubjarikas, mispärast võib see tekitada radiaatoris ummistusi. Sellele probleemile aitab küttesüsteemi läbipesu, eelkõige tasub ennetada mudafiltrite puhastamine ja tagada korralik süsteem. Kui radiaator on vanem kui 15 aastat, ei pruugi ka see enam kahjuks aidata, mispärast siis tuleb juba see remontida või osta uus korralik keskkütteradiaator.  Kontrolli üle ventiilid Kui radiaator ei soojene, võib põhjuseks olla ka radiaatorisse sattunud õhk. See piirab küttevee ringlust. Selleks ava õhutusventiil. Kindlasti veendu, et ka radiaatori enda ventiil oleks alati avatud. Seda võiksid teha vähemalt kord aastas, kui mitte rohkem. Täpsemalt radiaatorite õhutamise kohta loe artiklist: Kuidas õhutada radiaatoreid?. Pööra tähelepanu radiaatori välimusele Eks ikka lähevad kõik asjad ajaga mustaks ja tolmuseks. Radiaatori pealispind on üldiselt värvitud pulbervärviga. Seda tohib vaid pesta lahjade pesuainetega, vastasel juhul võid kahjustada värvkatet. Sisemisi konvektiivpindu on võimalik puhastada pika varrega harjadega. Kui märkad värvis pragusi, võib asi olla radiaatori külmumises. Külmematel aegadel suurenda küttevee temperatuuri ja ringlust Külmadel aegadel võib juhtuda, et keldris torudes olev vesi jäätub ehk vee temperatuur langeb alla 0 kraadi. Siis külmub radiaatoris vesi, see tõstab omakorda radiaatori rõhku ning see võib muuta veekanalite kuju, värvi ühtlust, keeviste toimimist ja palju muudki. Kui vesi soojeneb, võib radiaator hakata lekkima, mis muudab selle kasutuskõlbmatuks. Seepärast ei tohiks sulgeda radiaatori sulgventiili, suurendada küttevee pealevoolu temperatuuri ja tsirkulatsiooni või lisada vette külmumiskindlaid aineid. Pööra tähelepanu ka katlale Alati ei pruugi vajada vaid radiaator hooldust, vaid ka katel ise. Õlikatelt tuleks vähemalt kord aastas puhastada ning pihustid ja tüüsid tuleks välja vahetada. Gaasikatelt ise hooldata ei tohi, kuid tuleks jälgida, et see ei lekiks. Maakütte puhul tuleks regulaarselt puhastada filtreid ning hoida silm peal vedelike tasemel. Seda kõike aitab tavaliselt teha spetsialist. Lase spetsialistil radiaator üle kontrollida Kui Sul on tekkinud keskkütteradiaatoriga veel muresid, mida eelnevalt antud nõuandeid ei paranda, tasub võtta ühendust santehniku või küttesüsteemi haldajaga. Tegelikult olekski soovituslik lasta spetsialistil vähemalt kord aastas radiaator üle vaadata, et vältida hilisemaid suuremaid kahjusid. Seda tuleks teha ka siis, kui küttesüsteemis puudub tsirkulatsioonipump, küttevee ringlemise suund on vale või termostaatventiil on umbes. Lõppkokkuvõttes on keskkütteradiaatori puhul kuldreegliks see, et seda tuleks kontrollida vähemalt kord aastas. Lihtsamaid märke võid jälgida ise, kuid põhjalikuma kontrolli teeb spetsialist. Keskkütte radiaatorit valides, võid nõu pidada spetsialistidega ja kuulata, mida nad soovitavad radiaatorite kasutamise juures jälgida.

Kuigi tänapäevased radiaatorid on enamasti üsna kena välimusega, siis üldjuhul need siiski ruumi üldise interjööriga ei sobitu. Paljude jaoks on iga toa väljanägemine aga ääretult oluline, mistõttu ei jäägi üle muud, kui need need turvaliselt peitu panna. Ning just sel põhjusel oleme teie jaoks ette valmistanud koguni 10 head ideed, mil moel oma radiaatorit stiilselt varjata. Valmistage radiaatorile raam Kui kodus on vähe ruumi, on suurepärane võimalus inetu radiaatori peitmiseks meisterdada radiaatori-kujuline raam ja kinnitada see seinale. Puit sobib sellise raami meisterdamiseks suurepäraselt. Ideaalne koht lõõgastumiseks Kui radiaator pole kuigi kõrge, võite selle kohale paigaldada pingi. Kui see paikneb otse aknalaua all, siis pikendage aknalauda. Asetage pingile pehmed padjad ja pleed ning saategi suurepärase sooja koha, kus mõnus kuuma tassi teega lõõgastuda ning pingi all olev radiaator polegi enam nii märgatav. Ärge peitke, vaid tõstke esile  Arusaadaval moel näeb iidne jämedate torudega radiaator üsna igav ja inetu välja. Mida siis teha? Põnev idee on sellisel juhul radiaatorile vinge vintage- või hoopis moodne välimus anda. Kui värvite radiaatori kontrastsetes värvitoonides, võib see üllatavalt stiilne välja näha. Koht raamatutele Kui radiaator ei asu akna all, saate selle kohale paigaldada raamatukapi ja peita radiaator sel moel elegantselt interjööri sobiva ilusa puidust riiuli alla. Kitsas kapp aksessuaaridele Interjööri hästi istuv puidust kapp mitte üksnes ei peida radiaatorit, vaid on ka suurepärane võimalus raamatute või teiste sooja õhku taluvate esemete jaoks. Taolise lahenduse kasuks otsustades tuleb kindlasti jätta tühimik, mille kaudu soe õhk saaks hajuda. Laud Väikeses köögis on ideaalne lahendus peita radiaator laua alla. Talvel saate sel moel sooja nautides einestada. Kui soovite, et radiaator muutuks aga hoopis elu- või magamistoas vähem nähtavaks, siis riputage selle kohale riiul, jättes veidi ruumi ka soojuse hajumiseks. Kummut Kui leiate täpselt radiaatori suuruses väikese kapi, siis kasutage võimalust ja kujundage sellest kummut. Peitke radiaator ühe ukse taha ja asetage külgedele ja ülaosale esemete jaoks sobivad riiulid või sahtlid. Töölaud Lükake kirjutuslaud radiaatori kohale või kinnitage seinale suur laud, kuhu saate paigutada arvuti ja muud väikesed esemed. Laiendage aknalauda Tavaliselt ulatuvad aknalauad seinast vaid mõne tolli kaugusele. Laiendage aknalauale umbes 15 sentimeetrit ja looge sellele tõeline taimede oaas. Interjööri detail Muutke puudus eeliseks. Võõbake radiaator seintega sobivates toonides või hoopis kenasti heledaks või maalige sellele põnev muster. See, kuidas täpselt oma radiaatorit peita, sõltub mõnest põhilisest aspektist. Esiteks, kus seade asub, teiseks, milline on teie kodu sisustus ja kolmandaks, kas soovite radiaatorit lihtsalt peita või luua samal ajal funktsionaalne kapp, riiul või hubane koht lõõgastumiseks.

Oma kodu soojuse nautimiseks peavad teil esmalt olema sobivad kütteseadmed. Nii korterites kui ka majades, saavad kõige rohkem tähelepanu keskkütte radiaatorid. Kuidas valida – küsimus, mida küsib igaüks, kes hakkab nende seadmetega tutvuma. Seekord arutame aspekte, mis aitavad teil teie jaoks õige otsuse teha. Radiaatorid või põrandaküte? Nii põrandakütet kui ka radiaatorit saab kodus kasutada peamise kütteallikana, mis tõstatab küsimuse, milline neist on parem. Kui rääkida mugavusest, siis põrandaküte pakub rohkem eeliseid. Selle valiku korral näeb ruum välja "puhtam" ja te ei pea enam radiaatorite hoolduse pärast muretsema. Lisaks pole ruumis ühtegi väga kuuma pinda, soojad jalad ja kerge värskus pea piirkonnas, tagavad ühe soodsaima temperatuuri jaotuse. Tõhususe osas on radiaatorid siiski paremad. Põrandaküttest piisab uuema ehituse või renoveeritud kodude jaoks täielikult, kuid kui teil on vanem maja, siis tõenäoliselt ei saa te ilma täiendavate radiaatoriteta. Lisaks soojenevad radiaatorid palju kiiremini – kui soovite oma toas soojust kiiremini nautida, on see valik palju parem. Ärgem unustagem hinda: radiaatorite paigaldamine on palju lihtsam ja odavam. Miks radiaatorid on akende all? Soovitatav on, et need seadmed asuksid seal, kus toimub suurim soojakaotus. See asjaolu selgitab, miks kütteradiaatorid paigutatakse tavaliselt ruumi alumisse ossa, akende alla. Läbivat külma õhku soojendavad radiaatorid, nii saab temperatuuri ruumis jaotada palju ühtlasemalt. Uute kodude ehitamisel, kus soojuskadu pole enam nii suur, võib radiaatori jaoks valida teise koha – see valik muutub palju paindlikumaks. Parimad radiaatorid: millist valida? Keskkütte radiaatorite valimisel tuleb kaaluda mõnda olulist kriteeriumi. Materjal Nendel radiaatoritel eristatakse kolme peamist materjali: Alumiinium. Seda tüüpi seadmed eraldavad peaaegu parimat kiirgavat soojust, on äärmiselt kerged, vastupidavad ja vajavad vähe investeeringuid. Need koosnevad erinevatest sektsioonidest, nii et need võivad olla erineva pikkusega – sel juhul leiate väga erinevaid valikuid. Sileda pinna tõttu ei vaja ka nende puhastamine palju pingutusi. Teras. Need radiaatorid hämmastavad teid erakordselt laia valikuga ja ei valmista teile pettumust jätkusuutlikkusega. Nende soojustase on alumiiniumil väga madal, ning nende stiil on ka piisavalt universaalne, et seda saaks hõlpsasti igasse kodusse kohandada. Malm. Radiaatorid, mis on valmistatud malmist, neid kasutatakse keskkütte jaoks üha harvemini, kuid neil on ka omad eelised. Need on - pikaajaline soojapidavus ja kindel vastupidavus. Võimsus See on - valiku kõige olulisem aspekt, mis tagab, et ruumides on piisavalt soojust. Radiaatorid valitakse tavaliselt ruudu alusel – ruutmeetri kohta tuleks arvestada umbes 100W võimsust. Kui aga eluruum on uusehitises ja hea soojapidavusega, siis piisab 60W ruutmeetri kohta. Siin on mõned näpunäited, mida radiaatori võimsuse valimisel tuleks meeles pidada: Kui paigutate selle seadme akna alt väljapoole, siis valige mudel, mis on umbes 20 protsenti võimsam. Võimsamaid mudeleid on vaja ka tuulistel, ehitamata aladel; Kui otsustate radiaatori kardinatega katta, siis pidage meeles, et see neelab umbes 10-15 protsenti soojusest; Ideaalis on radiaatori kohal aknalaud. Kui ei, siis tasub soojuskao vähendamiseks selle kohale riiul riputada – see suunab soojusvoo ruumi sisemusse, mitte ülaossa; On väga oluline, et radiaator ei oleks suure mööbliga ümbritsetud, mis takistab ruumides soojuse õiget jaotumist. Radiaatori võimsuse valiku järjekord erineb pisut korterelamute puhul. Kui otsustate radiaatori välja vahetada, pöörduge kõigepealt oma kodu elektrivarustuse ettevõtte poole, kes annab teile projekti tehnilised tingimused. Selle tegemata jätmine võib põhjustada kogu korteri küttesüsteemi tasakaalust välja minemise. See tähendab, et kuskil on liiga palav, ning kuskil - liiga külm. Ühendus Pange tähele, et radiaatorite ühendamiseks on erinevaid viise. Need seadmed on ühendatud põhjast või küljelt või harvadel juhtudel mõlemalt poolt. Sel juhul pole paremat ega halvemat varianti - valik sõltub sellest, kuhu radiaatori paigutate ja kuidas torud majas paigaldatakse. Disain Kuigi see pole kindlasti kõige olulisem nüanss, tasub teada, et radiaatorid võivad tänapäeval pakkuda äärmiselt stiilset välimust. Võib leida erinevaid värvi variante alumiiniumist mudelite seast. Kui sobitate hoolikalt ruumi iga detaili ja otsite huvitavamaid aktsente, võib ebahariliku värviga radiaator saada ka üheks neist. Kõiki neid aspekte silmas pidades saate hõlpsalt otsustada, milline keskkütte radiaator sobib teie koju kõige paremini. Pange tähele, et uut radiaatorit valides, ei pea te aastaid muudatuste mõtlemise peale kulutama, vaid saate vähese ajaga selle otsuse tehtud.