Kasulikud nõuanded

Mille järgi valida elektriradiaatorit?

08.01.2016

Kui pakaselistel päevadel kipub ahju- või radiaatorisooja väheks jääma, võib lisaks osta mõne elektrilise soojendaja. Laias laastus jagunevad need kolme rühma: soojapuhurid, radiaatorid ja konvektorid. Milline küttekeha valida, sõltub ruumi suurusest ja lisakütmisele kuluvast ajast. Ruumide pidevaks kütmiseks tuleks eelistada õliradiaatorit, kiireks soojendamiseks sobib paremini puhur. Et kulusi kokku hoida tasub soetada ökonoomne elektriradiaator. Milline elektriradiaator valida?

Termoventilaator

Termoventilaatori ehk soojapuhurite valik on väga lai ja saadaval on nii väikeseid tubased puhureid kui ka suuri, mis on mõeldud pigem garaaži, trepikotta või laoruumi. Soojapuhur on kõige kiirem lisasoojuse andja, kuid ruumi pikaajaliseks kütmiseks vähe sobiv - seade tuleb ruumist lahkudes kindlasti välja lülitada, vastasel korral võivad kütteseadmesse sattuv tolm ja mustus põhjustada tulekahju.

Puhuri ventilaator suunab sisseimetud õhu 500-600 kraadini kuumenevate küttekehade vahelt läbi. Soojapuhureid on saadaval nii keraamilise kui traadist kütteelemendiga. Esimene on pisut krõbedama hinnaga, kuid kulutab väiksema takistuse tõttu vähem elektrit ega kuivata nii palju toa õhku kui traadist küttekehaga soojapuhur.

Kallimatel mudelitel on seade, mis paneb soojapuhuri pöörlema küljelt küljele ja võimaldab kütta suuremat pinda. Osal puhuritel on sisseehitatud ülekuumenemiskaitse.

Termoventilaator sobib ideaalselt töökohale, magamistuppa aga ei soovita.

Termoventilaatori plussid: Termoventilaatori miinused:
- Kütab kiiresti ruumi soojaks.
- Soodne hind.
- Mobiilne, saab lihtsasti ühest ruumis teise tõsta või suvilasse kaasa võtta.
- Kuivatab niisket õhku ja sobib pikka aega kasutuseta seisnud ruumi kütmiseks.
- Kuivatab õhku.
- Tekitab pideva õhuvoolu, rullib üles tolmu ega sobi seetõttu magamistubadesse.
- Ei tohi kasutada märgades ruumides, eriti väikeses vannitoas.
- Ei tohi jätta järelevalveta.
- Ei ole pikas vaates ökonoomne.

Puhuri eluiga on ligi 5 aastat.

Konvektor

Konvektor töötab konvektsiooni põhimõttel: soojenedes tõuseb õhk üles, ruumis tekib sooja-külma õhu ringkäik. Konvektoreid on saadaval nii statsionaarseid ja seinale kinnitatavaid kui ka ratastel ja lihtsasti ümberpaigutatavaid.
Konvektorid on erineva kütteelemendiga. Traadist kütteelement on küll soodsam, kuid kuivatab rohkem õhku kui metallplaadist kütteelement. Seetõttu ei sobi see ka pikaajaliselt magamistuppa. Kui valida konvektori ja soojapuhuri vahel, siis esimene on pisut säästlikum, teine kütab ruumi kiiremini soojaks.

Levinuimad konvektorid on 1 ja 2 kW võimsusega mudelid. Odavamad töötavad ainult ühel võimsusel, kallimate mudelite puhul saab võimsust reguleerida. Konvektoril on tavaliselt küljes termostaat, mis lülitab seadme kindla temperatuuri saavutamisel välja. Kui õhutemperatuur langeb alla teatud taseme, lülitab termostaat konvektori taas sisse. Seetõttu peaks konvektor sobima ka jahedasse ja niiskesse korterisse, sest seadet võib kogu aeg vooluvõrgus hoida.

Üldiselt on soovitatav valida madalama pinnatemperatuuri ja metallplaadist kütteelemendiga konvektorid, mis ei küta küll nii kiiresti, kuid ei põleta õhus tolmuosakesi ega ole ohuks lastele ja lemmikloomadele.

Eelkõige sobib konvektor elu- ja olmeruumidesse, kus tuleb hoida stabiilset, kuid keskmisest veidi madalamat temperatuuri (näiteks tualettruum, koridor).

Konvektori plussid: Konvektori miinused:
  • Kütab ruumi soojaks ja hoiab stabiilset temperatuuri.
  • Statsionaarse seadme võib jätta vooluvõrku ka kodust lahkudes. Selle eelduseks on termostaadi olemasolu.
  • Konvektori paigaldamisega akna alla saab tekitada soojakardina, välistades aknast kiirgava külma.
  • Kuivatab õhku.
  • Tekitab ruumis õhuvoolu.
  • Ei tohi kasutada pesu kuivatamiseks

Konvektori eluiga on ligi 10 aastat.

Õliradiaator 

Õliradiaatorid on muudest küttekehadest küll kallimad, aga tagavad parema sisekliima ja peavad kauem vastu. Õliradiaator kütab õhku aeglasemalt, kuid see-eest soojendab toaõhku pidevalt. Vajaliku temperatuuri saavutanud, lülitub radiaator välja, kuumenenud õli püsib aga kindlal temperatuuril ja kütab õhku edasi.

Levinumad õliradiaatorid on 1, 1,5 ja 2 kW võimsusega, nende hind ja efektiivsus sõltub ribide arvust - mida rohkem ribisid, seda kiiremini radiaator soojendab. Õliradiaator ei tekita ruumi ebameeldivat tolmu põlemise lõhna, sest küttekeha ei puutu välisõhuga kokku. Ka ei kuivata õliradiaator liialt õhku, pealegi on mõne mudeliga kaasas õhuniisuti.

Ökonoomne õliradiaator on sobilik neile, kes kaua kodunt ära ja vajavad selleks ajaks lisakütteseadet. Näiteks ahiküttega majade elanikud. Radiaator hoiab toas etteantud temperatuuri ja selle saavutades lülitab end automaatselt välja. Kui temperatuur langeb, lülitub seade uuesti sisse. Kes otsib lisakütteseadet lastetuppa, sobib samuti õliradiaator, kuna need ei muutu väga palavaks ja enamasti pole neis auke, kuhu lapsed midagi toppida võiksid.

Parim õliradiaator akumuleerib hästi soojust, kuid sellega kulub ruumi kütmiseks umbes kaks korda rohkem aega kui konvektoriga. Sama võimsuse korral on elektrikulu võrdne.

Kui enamiku küttekehade peale ei tohi midagi panna, siis õliradiaatori peal võib sokipaari kuivatada. Silmas peab pidama, et täielikult kinni katta seda siiski ei tohi (näiteks radiaatorile suurt käterätikut laotada).

Õliradiaatori plussid Õliradiaatori miinused
  • Ei kuivata õhku , mistõttu sobib ka magamistuppa
  • Hoiab ruumi kaua soojana
  • Hoiab ühtlast temperatuuri
  • Pikk vastupidavus
  • Võimalik kuivatada nt sokke
  • Kallis hind
  • Kütab aeglaselt

Õliradiaatori eluiga on ligi 10 aastat.

Küttekehade TOP

Lisaks eluruumidele vajavad talvel kütmist ja hoiuruumid ja garaažid. Tasub jälgida, et temperatuur ei langeks alla 0 kraadi. See on eriti oluline ruumides, millest jooksevad läbi veetorud. Ka erinevatele hooajaliselt kasutatavatele asjadele – muruniidukitele, jalgratastele ei ole reeglina hea neil jäätuda lasta.

Kuidas hindate seda postitust?