Kasulikud nõuanded

Kaminate erinevad tüübid ja kuidas valida sobiv

Vaata kõiki kaminate pakkumisi
31.01.2020
kaminasoojus toas

Kaminat planeerides on mõistlik vaadata esimese asjana üle oma rahalised võimalused, sest kamina ehitamine või siis valmiskamina paigaldus võivad olla üpris kulukad. Teiseks tuleks selgitada välja, millist kaminat saab üldse antud ruumi paigaldada. Teha kindlaks, kas on olemas korsten või selle rajamise võimalus ning kas hoone konstruktsioonid ja kandevõime kannatavad planeeritavat ehitust. Paralleelselt nende teemade lahendamisega tuleb mõelda enda jaoks selgeks, mis eesmärgil üldse kamin soetatakse: kas soovitakse kaminat kasutada põhilise või täiendava kütteallikana või on pigem tegu sisekujundusliku, hubasust ning meeleolu loova emotsionaalse elemendiga.

Kaminaid on palju - need jagunevad erinevatesse kategooriatesse ja omakorda mitmetesse alamkategooriatesse. On näiteks korstnaga ja korstnata kaminad, millest mõlema alla kuulub veel mitmeid erinevaid kamina tüüpe.

Korstna olemasolu või selle rajamise võimalikkus panebki paljuski paika kamina tüübi - kui põlemisgaase korstnasse juhtida ei saa, siis ei tule traditsiooniline puuküttega kamin kõne alla. Kui korstent pole, aga selle saaks teha, siis tuleb arvestada kopsaka väljaminekuga. 

Tutvume nüüd lähemalt paari erineva kaminatüübiga.


Õhkküttekamin 

Populaarseimad õhkküttekaminad on valmistatud malmist või terasest. Need sobivad ideaalselt täiendavaks küttevõimaluseks hoonesse või ruumi, kus on juba põhiküte olemas. Õhkküttekaminaga on hea kütteperioodivälisel ajal aega-ajalt tuppa sooja lasta või siis talvel pakasega peamisele kütteallikale tuge pakkuda. Õhkküttekamin sobib hästi ka suvilasse, kus käiakse harva, aga kus on vahel vaja kiirelt sooja saada. 

Õhkküttekamina miinusteks on suur temperatuuri kõikumine ja ruumi ebaühtlane kütmine. Kui tuli koldes kustub, jahtub tuba kiiresti maha, sest kaminal puudub mass soojuse akumuleerimiseks. Samas on õhkküttekamin dekoratiivne, sest läbi kamina klaasukse on tules praksuvad puud kenasti näha ja see loob interjööris hubase tunde. 

Kaminahi 

Kaminahi on nagu tavalise ahju väiksem vend, sest kaminahjul on võrreldes õhkküttekaminaga palju rohkem soojust salvestavat massi. Voolukivist või savist sooja säilitav osa annab soojust tuppa palju pikema aja jooksul ja ühtlasemalt, kui seda teeb õhkküttega kamin. Väiksemas elamises võib kaminahju kasutada ka põhilise kütteallikana. Nagu õhkküttekamin, täidab ka kaminahi elamises dekoratiivse sisustuselemendi rolli.

Lahtise koldega kamin 

Aastaid tagasi, kui kaminasüdamikud ei olnud veel Eesti turule jõudnud, rajati meil suvilatesse ja eramajadesse enamjaolt lahtise koldega kaminad. Sellist tüüpi kaminal on puhtalt ruumi ilmestav funktsioon. Ruumi kütmise ülesannet lahtise koldega kaminale tema madala kasuteguri tõttu panna ei saa. Lahtise kolde nõrgaks küljeks on ka tuleohutus, sest avatud koldest võib põlemise käigus välja lennata hõõguvaid osakesi. Seetõttu ei tohi lahtise koldega kaminat kunagi järelvalveta jätta. 

Plussiks on selle kamina tüübi puhul visuaalne ja vahetu otsekontakt tulega - põlemislõhn ja -heli jõuavad takistamatult ruumi, luues õdusa ja koduse tunde.

Ehtsa ja kunstliku leegiga kamin

Korstnata kaminad võib liigitada kahte gruppi: päris tuleleegiga ja kunstliku leegiga kaminad.

Ehtsa leegiga korstnata kaminad kasutavad põlemiseks biokütust, mis põleb sisuliselt täielikult ega tekita põlemisgaase. Bioküttega kaminat saab paigaldada igasse hästi ventileeritud ruumi. Bioküttekamin on puhtalt iluelement, selle küttevõime on pea nullilähedane. Selle miinuseks on biokütuse kõrge hind ja tuleohutus - bioküttega töötava kamina ümberminekul võib kergesti puhkeda tulekahju. Seega on väga oluline, et kamin oleks paigutatud stabiilsele ja tasasele pinnale.

Kunstliku leegiga elektrikamin imiteerib elavat tuld. Elektriliselt kaminalt saadav hubasustunne pole võrreldav päris tulega kaminalt saadavaga. Küll aga on elektrikaminal olemas küttevõime ja sõltuvalt võimsusest suudab kamin panustada ruumi täiendava kütteallikana. Elektrikamina paigaldus ei nõua peale elektriühenduse muid täiendavaid tingimusi,  tuleohutuse seisukohast on elektrikamin võrreldav elektriradiaatoriga.


Kuidas hindate seda postitust?