Jõulud

Mitte ilma asjata on jõulud tituleeritud üheks aasta kõige ilusamaks pühaks - sel ajal veedame rohkem aega oma lähedastega, koostame kingituste nimekirju, kaunistame kodu ja meie südametesse tuleb rahu ja hubasus... Kuid taolised jõulutraditsioonid ei olnud ülekaalus alati: ajad muutusid ning koos sellega muutus ka suhtumine nendesse pühadesse, seepärast kui räägiksite praegu oma vanavanemate või vanematega, siis võiks nad jutustada hoopis teistsugust lugu.

Talvine pööripäev või Jeesuse sünd?

Põllumajanduse ja loomakasvatuse aegadel unistasid inimesed tagasipöörduvast päikesest külmal aastaajal rohkem kui muul ajal, nii et nad ootasid mitte jõuluvana, vaid hoopis vähehaaval ilusamaks minevaid päevi. Kui populaarsemaks muutus kristlus, siis hakati seda ootusaega nimetama advendiajaks ning pühi hakati seostama Kristuse sünniga.

Kuigi üksmeelset arvamust selles küsimuses ei ole, on suurem osa ristiusulistest veendunud, et Kristus sündis just nimelt esimesel jõulupäeval. Paljud seni püsivad traditsioonid on seotud nimelt nende pühadega (kingituste jagamine, laulude laulmine), kuid ajapikku oleme üle võtnud ka teiste rahvaste traditsioonid, sellised nagu kuuse kaunistamine või materiaalsus.

Vähem kingitusi, rohkem liha

Kui jõulupühi tähistama hakati, siis tundsid vähesed muret selle üle, milliste kingitustega nad rõõmustavad oma lähedasi: sagedamini valiti sümboolsed, söödavad või oma kätega valmistatud kingitused, mis tavaliselt kingiti pere väiksematele liikmetele.

Milleks ongi vajalikud kingitused, kui laud on lausa lookas maitsvate roogade all! Toidust ei olnud kunagi puudust - kui paastuaeg oli läbi saanud, siis nauditi esimesel jõulupühal sealiha ja sellest valmistatud toite. Eriti kõrges hinnas oli sült, mida lapsed kutsusid lihtsalt lihatordiks. Paistab, et jõulupühade toiduga seostamise tava ei ole kuhugi kadunud: siiani püüame jõululaupäevaks valmistada 12 erinevat rooga ja jõululauast tõusevad paljud meist mitme kilogrammi võrra raskemana.

Õnnitlegem üksteist

Kuigi need sõnad meenutavad meile praegu rohkem kuulsa laulja laulusõnu, pöörati varasematel aegadel rituaalsetele soovidele ja õnnitlustele tõesti väga suurt tähelepanu. Loomadeks või muudeks tegelaskujudeks ümberriietunud inimesed külastasid üksteist ja soovisid järgmiseks aastaks head saaki. Nendega liitusid ka posijad ja nõiad, hiljem aga Kalėda - arvatakse, et tema ongi kõikidele hästi tuttava jõuluvana prototüüp.

Mittekristlikud jõulud

Kuni meie püüame toime tulla kõigi jõuludeks valmistumise muredega, ei tee teiste religioonide esindajad, näiteks, moslemid, neiks pühadeks üldse mingeid ettevalmistusi. Kuigi nad usuvad Jeesuse sünnisse (nende sõnul toimus see kas märtsis või septembris), kuid nad ei arva, et ta on Jumal, kelle sünnipäeva peaks tähistama ja nii on jõulud nende jaoks tavalised päevad.

Kuid teised religioonid ei ole nii kategoorilised: umbes samal ajal tähistavad hinduistid koguni mitu päeva kestvat „Pancha Ganapati“ festivali, juudid tähistavad valgusepüha, mis on rohkem tuntud hanuka pühana. Arvatavasti on jõulupühad meie omadega kõige sarnasemad budistide seas, kes hindavad Jeesust kui isiksust ja seepärast ei näe nad mingeid takistusi tema sünni tähistamiseks. Seega, kuigi omamoodi, tähistavad ka nemad seda püha, püüdes teha häid töid, tehes tähenduslikke kingitusi või lihtsalt kaunistades pidulikult oma kodusid või pühakodasid.

Erinevad maad, erinevad tavad

Jõulutraditsioonide erinevusi ei tule otsida erinevate religioonide vahel: erinevused eksisteerivad ka kristlike maade tavade vahel. Näiteks Austrias, riietuvad meesterahvad kohe pühadeaja alguses Püha Nikolause (selles riigis jagab ta lastele kingitusi) kurjaks vennaks Krampuseks ning hirmutavad „halbu“ lapsi ja lubavad nad oma kotis ära viia - ja see ei ole tõepoolest Halloweeni stsenaarium!

Väga sageli erinevad ka tegelaskujud, kes jõulukinke toovad: Itaalias teeb seda tööd armsa moega vana naine Befana, Puerto Ricos ootavad lapsed kolme kuninga tulekut, Marokos aga rõõmustab kõiki Must Peter. Bozicnjak, Sion Corn, Julenissen - need on veel ühtede kingituste jagajate nimed, mille välja ütlemiseks tuleb leedulastel päris tõsiselt keelt murda!

Aastate jooksul arendab ka meil iga perekond välja oma jõulutraditsioonid, kuid väärtused jäävad ikka samaks. Keskendumine, hubasus, rahu ja üksteise eest hoolitsemine - ilma kõige selleta oleks raske ette kujutada aasta kõige ilusamaid pühi. Hoolitsege selle eest, et kõik see oleks teil ka tänavu!