Jõulud

Mitte ilma asjata on jõulud tituleeritud üheks aasta kõige ilusamaks pühaks - sel ajal veedame rohkem aega oma lähedastega, koostame kingituste nimekirju, kaunistame kodu ja meie südametesse tuleb rahu ja hubasus... Kuid taolised jõulutraditsioonid ei olnud ülekaalus alati: ajad muutusid ning koos sellega muutus ka suhtumine nendesse pühadesse, seepärast kui räägiksite praegu oma vanavanemate või vanematega, siis võiks nad jutustada hoopis teistsugust lugu.

Vähem kingitusi, rohkem liha

Kui jõulupühi tähistama hakati, siis tundsid vähesed muret selle üle, milliste kingitustega nad rõõmustavad oma lähedasi: sagedamini valiti sümboolsed, söödavad või oma kätega valmistatud kingitused, mis tavaliselt kingiti pere väiksematele liikmetele.

Milleks ongi vajalikud kingitused, kui laud on lausa lookas maitsvate roogade all! Toidust ei olnud kunagi puudust - kui paastuaeg oli läbi saanud, siis nauditi esimesel jõulupühal sealiha ja sellest valmistatud toite. Eriti kõrges hinnas oli sült, mida lapsed kutsusid lihtsalt lihatordiks. Paistab, et jõulupühade toiduga seostamise tava ei ole kuhugi kadunud: siiani püüame jõululaupäevaks valmistada 12 erinevat rooga ja jõululauast tõusevad paljud meist mitme kilogrammi võrra raskemana.

Õnnitlegem üksteist

Varasematel aegadel pöörati rituaalsetele soovidele ja õnnitlustele tõesti väga suurt tähelepanu. Loomadeks või muudeks tegelaskujudeks ümberriietunud inimesed külastasid üksteist ja soovisid järgmiseks aastaks head saaki. Nendega liitusid ka posijad ja nõiad, hiljem juba ka Jõuluvana.

Aastate jooksul arendab ka meil iga perekond välja oma jõulutraditsioonid, kuid väärtused jäävad ikka samaks. Keskendumine, hubasus, rahu ja üksteise eest hoolitsemine - ilma kõige selleta oleks raske ette kujutada aasta kõige ilusamaid pühi. Hoolitsege selle eest, et kõik see oleks teil ka tänavu!