Kui aias ei ole kasvuhoonet, jääb tulihingelise rohenäpu jaoks midagi vajaka. Peenarde vahel on küll tore askeldada, kuid avamaal ei saa kõiki vilju kasvatada. Nii on taimemaja midagi sellist, mis igal aiapidajal peab olema. Valikus on nii PVC-kilest, polükarbonaadist kui ka klaasist kasvuhooneid, mis on kas teraskarkassil või alumiinium-, plastkarkassil. Lisaks klassikalisele kaarja kujuga kasvuhoonele leiab valikust ka tilgakujulised ja kaldkatusega kasvuhooned. Kasvuhoone kaitseb taimi keeruliste ilmaolude eest ning ei pea te muretsema, et tuul või vihm saagile liiga teeks. Lisaks on valikus ka kiletunnelid, peenrakastid, niisutussüsteemid ja muud, millega kasvuhoones taimede keskkonda paremaks muuta. Tutvuge kogu valikuga lähemalt!
Kõrgendatud peenrakast Klasika Garden 90x190x20 cm, tsingitud
Kõrgendatud peenrakast Klasika Garden 50x190x20 cm, tsingitud
Ilma kasvuhooneta ei tule soojalembeste taimede kasvatamine kõne allagi. Paprika, kurk, tomat, aga ka viinamari vajavad kohta, kus on soe ja niiske nagu troopikas.
Kasvuhoone suurus sõltub eeskätt aedniku soovidest, aga oluline on ka õueala suurus. Kasvuhoone peaks olema õuega proportsioonis. Näiteks hobiaednikule on igati paras 10-14 m2 ruutmeetrine kasvuhoone. Ta võib olla väike kasvuhoone, aga kindlasti tohiks ta domineerida nõnda, et hoovis vaba liikumisruumi ei jää. Suur kasvuhoone sobib neile, kes armastavad oma köögiviljad ise kasvatada. Suuremad pealehakkajad rajavad oma kasvuhoonetesse ka kastmissüsteeme, et enda tööd veidi lihtsustada.
Taimekasvatusega võib edukalt tegeleda ka kortermaja rõdul või terrassil. On olemas mini kasvuhooned, kuhu mahub sisse arvestatav kogus istikuid. Terrassi või rõdu kasvuhooned sobivad eriti hästi varajase saagi kasvatamiseks. Redis, petersell ja lehtsalat leiavad siin kevadsoojust täis väikeses kasvuhoones endale hea kodu.
Kui potipõllundus on sinu jaoks tundmatu teema ja tahad seda huvi pärast proovida, ei ole vaja kohe suuri summasid hakkama panna. Odavad kasvuhooned, nagu minikasvuhoone seda on, pakuvad võimalust seemned mulda panna ja katsetada, kas aedniku põli on üldse sinu jaoks.
Kattematerjalide osas on kogenud aednikud eri meelt – mõned eelistavad polükarbonaadist ja teised plastikust või kilest kasvuhoonet. Eestimaa aedades on levinuim polükarbonaat kasvuhoone, mis on tänaseks päevaks sisuliselt välja vahetanud klaaskasvuhoone. Kärjelise struktuuriga polükarbonaat on ilmastikukindel tugev materjal, millest ehitatakse ka talveaedu ja varikatuseid. Kuna polükarbonaadi koostisesse lisatakse innovaatilisi nanoosakesi, on nanokattega kasvuhooned praktiliselt purunemiskindlad ja vajavad vähem hooldust kui klaaspinnad. Samuti hajutab polükarbonaat hästi valgust ja hoiab soojust, mistõttu eelistavad aiandid tööstuslike kasvuhoonete ehitamisel just seda.
Kasvuhoonete rajamisel kasutatakse ka erinevad kile- ja plastikkatteid, nagu näiteks PCV ja polüpropüleen. Need on hõlpsasti teisaldatavad ja võimaldavad kilest kasvuhoone soovi korral ühest kohast teise kolida.
Vormi poolest on populaarseimad kaarekujulised konstruktsioonid ehk kuppelkasvuhooned. Neid valitakse mitte ainult ilusa kuju, vaid ka funktsionaalsuse tõttu - ümar kuju tõmbab ligi rohkem päikesevalgust, mis meie jahedavõitu suvel on eriti oluline. Samas on ümmargused kasvuhooned üsna suured, mistõttu väiksesse aeda nad ei sobi.
Igal aiapidajal on oma arvamus milline on parim kasvuhoone, kuid taimedel on sellest üsna ükskõik – nemad tahavad lihtsat hoolt ja armastust. Seega vali omale kasvuhoone, mis kõiki neid vajadusi täidab.